Reede, november 26

Kui ma ükskord suureks saan, siis kui kasvan vanaks..

Ikka tuleb ette, et arutatakse õigekeele teemadel ja siis jõutakse jutuga ka kaugemale...

Armiine mõtlikult: Priidik, Priidu. Ei, Priidu nimetavas käändes on ikka nummim
Susi-Pärje: Aga kas Priit.. võiks käänata ka Priiti? Et noh, kui ta ise seda sooviks.
Armiine: You can do anything if you want!
Susi-Pärje: Ma tean, ma tean... kadumaläinud filoloog minus.Äkki peakski minema eesti keelt õppima. Ja siis te KÕIK hakkate õigesti rääkima ja kirjutama ainult uusi sõnu! Igast keelepeded oleks mu kõrval nohu!Vesine nina isegi!
Armiine: Õugaad.
Susi-Pärje irvitades: Ma tegelikult olen selle peale varem ka mõtelnud, et noh, KUI RASKE see ikka olla saab?
Armiine: See võib jah täitsa rõve ikka olla...
Susi-Pärje: Mu raamatukogutöötajast ema oleks rahul, ma arvan.
Armiine: Mismõttes?
Susi-Pärje: Raamatukogutöötaja, kes kirjutaks vahvli asemel vaffel ja kahvli asemel kaffel. Effidega.
Armiine: Koff...
Susi-Pärje: Seesama.
Armiine: Aaaga siis sa peaks lisaks arvutiabile kõigile ka keeleabi andma!
Susi-Pärje ühest teemast teise purjetades: Oh, aga siis ma viikski need sõnad sellisele kirjapildile! Minu Elutöö võinii. Ja miskipärast mul on tunne, et filoloog võiks keeleabi HEA MEELEGA anda.. Kogu aeg ja vabatahtlikult.
Armiine: Seda nimetatakse targutamiseks!
Susi-Pärje: Mõnes kultuuris.

Kommentaare ei ole: