Kolmapäev, august 13

Internet läks ära. Kõrsik tekitas selle peale kohe endale telefoniga interneti.
Susi-Pärje:"Nüüd me hakkame kõik läbi sinu telefoni internetis käima!"
Kõrsik:"Te ei tea parooli!!!"
Elfriide "rooteri" selja tagant Susi-Pärjele sosistades:"Ü-ü-ü-t-l-e k-õ-r-s-i-k."
Susi-Pärje:"Oh, ma tean! Su parool on raudselt "kõrsik". Õ asemel kuus."
Kui sõnas olevad tähed olid kokku loetud, jätkas Pärje:"A, ei.. oot.. see on liiga lühike."
Kõrsik ise selle peale:"KÕRSIK1-2-3!"

Reede, august 8

Söögilauast ei saadud õigel ajal minema ja telliti ka kohvi.
Teenindaja toob kohvi ja küsib, kas suhkrut ka soovitakse. Soovitakse.
Elfriide, harjunud suhkrutoosiga, mis väga suhkrut kätte ei anna, vajutab korraliku hunniku tassi: "Oih!"
Õrne: "Ma ei olegi ainus, kes palju suhkrut paneb."
Susi-Pärje:"Mul pidi väiksena olema tee klaasis ja klaasipõhjast pidi näha olema suhkur, segada ei tohtind. See tähendas, et suhkur on sees."
Õrne pelglikult:"... mul peabki suhkur näha olema."
Susi-Pärje õpetab nooremat kolleegi:"A näe, nüüd said teada, et suh-kur ei pea nä-ha o-le-ma."
Kõrsik, kelle nimi veel Kõrsik polnud:"Kurat! Sööge ära need kõrsikud, ma ei taha rohkem."
Susi-Pärje:"Hehe, ei taha."
Peale pisikest pausi.
Susi-Pärje:"Ahhaa! Sellepärast sa oledki siuke kõrsik, et sa neid sööd koguaeg!"
Elfriide viimasest pingist igatsevalt:"Äh. Peaks ka hakkama kõrsikuid sööma siis vist... ."
Kõrsik: "Lapsepõlvest peale tuleb süüa!!!"