niinummivõimidagi

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et ühel ilusal päeval tuli listi kiri sellest, kuidas aknaid hakatakse pesema "Ärge siis ehmatage, kui akna taga sebimiseks läheb!".
Tulidki aknapesijad järgmisel päeval. Olid siuksed junsud aastates gümnaasium, moodsa välimusega dressipluusides ja nokatsites.
Jõudsid siis viimase selle ruumi aknani, kus kirjasaatja istub, hakkas järsku 1 tüüpidest laulma, mitte just eriti koolitatud häälega: "tõõidõtõidõõõ tõidõtõidõ" (veidike meenutab mõnda slaavi kultuuriruumist pärit vana viisijuppi).
Kahju, et kardinad ees olid ja nad nii kähku ära kadusid, oleks aplodeerinud.